Natuke pressist ja kandidaatide kajastamisest

Kuigi ma üldjuhul ei harrasta nn "mustamist" siis seoses ühe pikema kommentaariga Delfis ma ühe loo siia siiski panen kus on sees ka natuke vastaskandidaatide "mustamist" ehk siis tegelikult fakte nende elust mis näitavad nende tõelist palet mida nad pressi abil suhteliselt edukalt on varjanud.

*******************************************************

Huvitav kuid kurb on lugeda siinseid kommentaare. Laias laastus jagunevad nad 2 kategooriasse;

*1- täielik ignorantsus* - toetutakse AINULT artiklis toodud asjaoludele. Puudub lausa elementaarne arusaamine teemast ning faktid mis iseloomustavad antud teemas käsitletavaid isikuid puuduvad täiesti.
*2- mõttetu mula* - räägitakse teemast mööda ning sõimeldakse hoopis midagi muud kui see millest artiklis juttu.
Lisaks (mis on mõneti veel hullem) on loomulikult autori poolt toodud asjaolud mis lubavad oletada ka kahte asja;

*1-* autoril puudub igasugune sügavuti arusaamine asjast
*2-* autor lihtsalt valetab nii, et suu ja silmad mustad. Rääkimata sellest, et unustatakse TÄIELIKULT ära asjaolud mis muudaksid tegelikult asja sisu.

Püüame siis eeltoodu valguses analüüsida natuke USA valimiste hetkeseisu ning selle kajastust Eesti meedias, kuid piirdume hetkel Delfiga, kuigi jah ka see on üsnagi iseloomulik KOGU meediale.

_Alustame siis ignorantsetest kommentaaridest._
Kuna sellel artiklil on kommentaare vähe siis tundub, et seda teemat ei ole veel jõutud spämmida ja täiesti mööda kommentaare nagu ei ole. Kuid siin tooks ära kommentaari mis räägib Churchillist kui "parimast peaministrist mis inglastel olnud". Milline udujutt - mees oli täielik võhik enamustest asjades mis ta käsile võttis
ning eriti veel sõjanduses. Kohale sai ta ainult sellel põhjusel, et tal olid rikas ja Kuningakojas mõjukas toetaja ning tegemist oli täieliku marionetiga.
Samasse kategooriasse kuuluvad ka kahjuks ENAMUS kommentaare mis siin on USA Presidendi kandidaatidest. Võtame nad siis üks haaval "läbi" ja vaatame neid ja ka nende poliitikat lähemalt ...

Hillary Rodham-Clinton: Juba ülikooli päevilt tunti teda kui ülbikut ning USA Kommunistliku Partei pooldajat ning bolševistlike ideede levitajat. Osales regulaarselt igasugustel meeleavaldustel mille eesmärgiks oli USA sisepoliitika muutmine - sellel poliitika muutmisel on nüüd tulemuseks, et USA-st on saanud riigist mida austati ja püüti jäljendada riigiks mille üle naerdakse ja mis on saamas veel hullemaks repressiiv "organiks" kui oli NSVL. Muideks samal ajal tutvus ta ka oma tulevase *abikassa* (see ei ole viga) ehk William Jefferson Clintoniga (mis on tema kasuisa nimi - isa on ametlikult siiani teadmata) ning "rõõmus" tandem libistas ülikooli aastaid mööda kanepit pahvides ja osaledes muudes kahtlase väärtusega üritustel.Kui ta sai "tööinimeseks" siis saatis teda pidevalt kaebused liialt familiaarse ja ülbe käitumise suhtes kaastöötajate suhtes. Peale töölt lahkumist pidid allesjäänud töötajad katma tema vigadest ja väärkasutamisest tingitud puudujääke. Asi läks nii kaugele, et Hillaryt süüdistati firma varade väär käitluses kuritegelikes mahhinatsioonides ja tapmise põhjustamises. Siin tasub meenutada tema kinnisvara afääri koodnimega "WhiteWater" mille käigus peteti sadadelt ja isegi tuhandetelt ameeriklastelt välja nende ausa tööga teenitud dollarid. Kui see asi välja tuli siis "teenis" BillyBoy juba rahvast oma osariigis ning mõjukad inimesed suutsid skandaali lämmatada vaatamata kuni 10a kestnud kriminaal uurimisele.
Kuigi siin oleks paslik peatuda ka Mena narkootikumi salaäridele oli siiski tegemist põhiliselt BillyBoy projektiga ning Hillary mängis ainult nn "teist viiulit". '
Millest aga mööda minna ei saa on tema käitumine ihukaitse suhtes ajast kui tema mees oli kuberner ja ka president. Kuna viibisin samal ajal USAs (kui Billy oli Valges Majas) ning firma (kus töötasin) juhi abikaasa oli Hillary kooliõde ja suhtlesin pea iga päev inimestega kes töötasin tema "all" ning peale mingit aega räägiti ka
mulle tema tõelisest palest ehk suhtumisest neisse kes töötasid temaga KOOS. Neid inimesi pidas Hillary madalamaks kui rohi ning alandas ja sõimas igal võimalikul juhul. Nüüd siis ka paari sõnaga poliitikast. Lühidalt kokku võttes on Hillary sisepoliitiliselt ajanud liini mida saab iseloomustada kõige paremini ühe lühendiga - NSVL.
Kõik peab kuuluma ja alluma riigile ja see mis riigile ei kuulu kuulub kitsale ringile superikastele isikutele ja nende juhitud korporatsioonidele. Sellest poliitikast on ta oma karjääri jooksul lähtunud ning seda rida ajanud nii oma meditsiini kindlustuse seadustega kui ka muude projektide vahendusel. Tema välispoliitika ei ole sugugi mitte parem. Sisuliselt on Hillary 100% iisraeli ja selle "kotkaste" selja taga ning pooldab perpetuaalset sõda Lähis-Idas ilma mingigi lahenduse otsimise huvita.Kui teile selline isik sellise poliitilise pagasiga meeldib ja arvate, et ta suudab parandada Ameerika tulevikku siis palun väga - kolige sinna ja prooviga sellise valitsuse all elada.

Järgmiseks vaatame siis kodanik Barack Hussein Obama tausta ja poliitikat.
Kuigi ta on suhteliselt uus nägu poliitikas on ka tema juba tuntud Washingtoni ringkondades kui "kotkas" kes januneb impeeriumi järele ning sotsialist kes arvab, et riik on primaarne ning üksiisikut on vaja ainult riigi ja korporatsioonide ülevalpidamiseks. Kuigi tihti tehakse tema suhtes väited nagu oleks tegu muslimiga ja neegriga ei pea see päris paika. Tema isa oli muslim ning mulatt ning ema oli valge (niivõrd kui võrd) naisterahvas. Kuigi ta kasvas laias laastus ülesse isasse sai ta siiski tugevad islami vaated elule ning kuigi ta ametlikult ei kuulu islami usku on ta pidevalt ja korduvalt propageerinud seda kui ainuõiget tuelviku väljavaadet USAle.
Sisuliselt kuulub ta neegrite kirikusse mis propageerib islami väärtuste juurutamist USAsse ning selle kiriku juhtfiguurid on olnud paaril korral FBI uurimise all kuna propageerivad valgete ja teiste rasside hävitamist USA pinnalt ja sellest tulenevalt uue MUSTA MANDRI loomist Ameerikasse - jahh ka Kanada on neil plaanis muuta negroidseks. Nii sise kui välispoliitiliselt on Obama vaated sarnased Clintoni vaadetele aiult selle väikse "kiiksuga", et Obama on korduvalt propageerinud seda kirikut millesse ta kuulub kuid jätnud targu väitmata selle poliitika teiste rasside ja rahvaste suhtes.

Kuna Demokraatidest rohkem kedagi järgi ei ole lähme siis vaikselt üle Vabariiklaste leeri. Vaatleme neid kandidaate kes on veel "võitlustulle jäänud" ning erinevalt Delfist ja muust pressist nii siin kui seal pool suurt lompi vaatlen mina KÕIKI kandidaate kes veel ametlikutl võitlust jätkavad. Seega alles on meil jäänud McCain,
Huckabee ja Ron Paul.

Alustame siis suurest "sõjakangelasest" McCainist. Kuna nii tema isa kui ka vanaisa olid suured väejuhid ja mõlemad said oma karjääri jooksul õlgadele admirali pagunid oodati samalaadset saavutust ka noorelt McCainilt. Kui võta näpust - usina õppija ning püüdliku sõjaväelase asemel sirgus kuulsas West Pointi sõjakoolis temast lakkekrants, liiderdaja, viilija ja muidumees. Kuskil 900 õpilase seas lõpetas ta koolis 894nda paiku ja oleks äärepealt ka välja visatud, istuma jäänud ning ainult tema isa sekkumine aitas tal kooli lõpetada.
Vahepalana ka mõned kiired sõnad tema issidest ja lugu õunast mis kukub puust kaugele. Kui tema vanaisa oli oma aja suurimaid merestrateege ning väsimatu USA vabariiklike väärtuste (neil väärtustel pole juba ammu mingitki pistmist "moodsate" vabariiklike väärtustega) kaitsja ning propageerija siis tema pojast ehk "meie"
McCaini isast kasvas keskpärane mereväelane kes sai ohvitseriks ainult tänu isa jõu pingutustele ning admiraliks ainult tänu sõjaväelaslike printsiipide eiramise eest ning otsese kuriteo varjamise eest. Kui kedagi huvitab siis meenutagu USS Liberty juhtumit mille varjamise ja kinnimätsimise eest siis mees saigi omale ammu ihaldatud admirali tiitli. Olles juba aga admiral siis andis ta endast parima, et tema ludrist poeg kes suutis lõhkuda 5 lennukit teenides USA Laevastiku Lennujõududes saaks ülendatud ning hiljem ka soojad kohad erinevates allasutustes senini kui "kangelane" suundus poliitikasse.

Meenutada tasub ka McCaini teenistust Vietnamis kus tema oskamatus oleks ta peaaegu tapnud. Kukkudes alla ainukese lennukiga mis alla kukkus mitte otseselt ilma tema süüta ei suutnud ta järgida protseduure ning murdis jalaluu ja rangluu. Sattudes Vietkongi kätte vangi sai ta seal hüüdnimeks Songbird (Laululind) kuna hakkas "laulma" juba ennem kui ülekuulaja isegi ähvardama asus. Kuna tema "päritolu" ei jäänud tänu sellele kauaks saladuseks siis kasutati teda Vietkongide poolt propagandaks ning tema osalusel tehti kuni 52 videot milles kutsuti ülesse bolševismi võidule ja impearealismi hävingule. Kuna tänu tema isa sekkumisele pandi need videod "Täiesti Salajane" kategooriasse siis läheb peale tema surma veel 50 aastat ennem kui inimestel on võimalik näha tmea kunsti bolševistliku laululinnuna. Endiste veteranide seas on tehtud isegi lausa kuni 4 organisatsiooni mille eesmärgiks on McCaini reeturlikkuse esiletoomine ning tema eemaldamine poliitikast. Oma poliitiliste vaadete poolest on tegu täieliku tuulelipuga kes pooldab Ameerika riigi elimineerimist lubades sisse nii palju ILLEGAALSEID immigrante kui neid ainult tulla viitsib. Samuti tunnistab USA ja iisraeli "surematut" sõprust ehk sõda võiduka lõpuni kus ellujääjad oleksid tema perekond ja mõned veel ning iisrael....
Samuti on sisepoliitilised tema vaated sarnased ka Clintoni ja Obamaga ning arvab, et "parim" lahend oleks kui USA muutuks korporatsiooniks keda siis juhivad hunnik valituid ja teised oleksid kui orjad kes teenivad uusi oligarhe.

Kõige vähem on kirjutada aga Huckabeest kes toetab samu printsiipe mis McCain ja Clinton ning Obama kuid on suuremalt jaolt siiski kohalik poliitik ning vaevalt Valgesse Majja jõuab isegi siis kui teda valitakse Vabariiklaste kandidaadiks.
Ka tema tee poliitikuna on sillutatud skandaalidega kuigi väiksemate kui eelpool mainitud tegelastel ning ei erine eelpool mainitud tegelinskite omast. Kuigi just tema "madal profiil" võib saada tema nimetamise aluseks siis sisuliselt saadakse Obama/Clintoni/McCaini kloon kes viib edukalt edasi praegust Bushi poolt implementeeritud poliitkat mis on viinud USA krahhi äärele.

Poliitikute tutvustamise lõpetame siis sellise mehega nagu Ron Paul. Kuna tema isikuandmed on kirjas blogis tereronpaul.blogspot.com siis neil pikemalt ei peatu. Lisaks ehk, et erinevalt teistest kandidaatidest ei ole tema minevikust suudetud leida ühetegi skandaali mis seotud pereeluga. Ta on 50 aastat abielus ühe naisega neil on suur hulk lapsi kes ka paistavad silma eeskujuliku eluga ning mees on olnud kümme korda valitud kongressi ühest ja samast piirkonnast ning seal tal sisuliselt vastast ei ole.
Servast tahaks peatuda natuke aga tema poliitikal. Dr Paul esindab seda vabariilikku poliitikat mis "ununes" 1960 ja 70 ndate nn "lillerevolutsiooni" tuultes ehk siis - kõrgelt hoitud pereväärtused, keskmiselt konservatiivne rahapoliitika mis teeb laenamisest viimase variandi mitte kergeime variandi jooksvate probleemide lahendamiseks. Samuti näevad Vabariiklikud printsiibid ette isiku ülimuslikkust riigi suhtes mis peaks oelma minimaalne ning omama ainult KERGELT kontrolli funktsiooni mitte olema sarnane NSVLi või Orwelli "1984" toodud alustega. Ehk siis nende printsiipide alusel milledest lähtuvalt USA kui RIIK loodi kuid millest hakati loobuma tänu Lincolni "kõva käe" poliitikale ning mis pandi sisuliselt magama USA Kodusõjas. Neile kes veel ei teadnud siis Ameerika Kodusõda EI OLNUD orjade vabastamiseks peetud vaid seda peeti Demokraatlike printsiipide juurutamiseks USA ühiskonda ning Vabariiklike likvideerimiseks. Demokraatia näeb ette tugevat riiki mis tungib iga inimese ellu ja isegi eraellu, et tagada enamikule võrdne staatus ja juhtivale klikile ERI STAATUS. Neile erinevustele pöörasid tähelepanu juba kreeka filosoofid kes need mõlemad printsiibid formuleerisid ja kes ka esimestena oma loodud demokraatia printsiipidest loobusid põhjendades seda sellega, et see süsteem on liiga mõjutatav korruptsioonist ja muudest kuritarvitamistest riigi poolt isikule ning pisikese isikute grupi poolt avaldatud surve võib muutuda repressiooniks.
Lisaks neile printsiipidele on Dr.Paul ka esile toonud 2 suuremat puudujääki mis hetkel Ameerikas on - need oleks siis eemaldumine Põhiseaduse põhimõttest (erapank juhib riigi raha, maksuamet maksustab otse ning EI OLE seadust mis legaliseeriks maksuametit üldse jne) ja teiseks on üli liiga liberaalne majandus ja rahandus poliitika mis soodustab lõhki laenamist ja tööstuse väljasuremist mis mõlemad on juba Ameerika majanduse viinud kokkukukkumise ääre peale nii, et analüütikute arvates pole küsimus mitte KAS aga juba MILLAL täpselt see krahh toimub. Paljude arvates krahhi esimesed sammud juba käivad ning oodatakse murega millal kuristikku kukkumine muutub pidurdamatuks langemiseks.

Korraks veel siis blogi kust saab Ron Pauli ja tema seisukohtade kohta pikemalt lugeda: tereronpaul.blogspot.com.

_Jätkame mõttetu mula teemal_

Paljud kommenteerijad aga ei loe üldse lugu ning kirjutavad asjast täiesti mööda. Kurb on lugeda selliseid ruumiraiskajaid kus on täeisti tühi möla mis ei lähe isegi teemasse mitte. Ma saan aru mingil määral kui inimene ei valda teemat ning üritab rääkida kaasa. Tulemust pole küll kena lugeda, kuid inimene vähemalt üritab. Aga nohh jäägu see rohkem kirjutaja südametunnistusele.

Loo lõpetuseks siis üritan vaadata lühidalt Delfi (ja mitte ainult) autorite tihti läbikumavat absoluutset ignorantsust teemal millest ta kirjutab. Kahjuks on nii, et enamik kohalikke lugejaid ei saa selelst lihtsalt aru kuna teavad teemast veel vähem kui kirjutaja. Selliseid kirjutisi lugedes on selge, et isik pole (jutt hetkel küll rohkem USA teemaline aga käib ka muuda asjade kohta) kunagi kordagi USAs käinud kuid on lugenud mõnda USA lehte, teinud ehk heal juhul isegi otsingu või kaks googeli vahendusel ja arvab kohe, et on tige USA spets ja võib spetsi mängida. Mina elasin USAS 5 aastat ning juba enne seda olin mitu aastat tutvunud sealse eluga ning ka tagasi Eestisse saabudes pole kaotanud sidemeid mis seal sai loodud ning leian, et ka minul on veel palju õppida sellest maast ja tema inimestest.
Sellest enda vaatenurgast lähtudes mind vahel lausa hämmastab ignorantsete tindinikkarite kõrge enesehinnang mille nad endale omistavad olles vaevalt paar päeva tutvunud sellega mis toimub seal piisavalt suures ja kirjus riigis.

Teine ja minu meelest isegi hullem kategooria on ajakirjanikud kes otseselt valetavad või lihtsalt jätavad välja infot mis annaks lugejale täielikuma pildi sündmustest ja nende taustast. Nende hulka kuuluvad mitmed nn "väliskirjasaatjad" kes elavad sisuliselt USAs ning tänu sellele peetakse neid nagu "teadjameesteks" kuid kui lugeda tekste siis kirjutavad nimesed nii nagu lasteaiale - see on juba lausa pateetiline.
Mis teeb asja eriliselt drastiliseks on see, et isegi paranemist pole märgata. Mul on üks tuttav ajakirjanik kes lahkus sellelt töölt kuna ei suutnud seda valetmaist ja varjamist enam taluda. Ta loobus parema meelega tööst mis talle meeldis ja milles ta oli hea, kuid mille muutmist oligarhide hääletorudeks ta ei olnud valmis taluma.
Seega - ajakirjandus pole juba ammu enam inimeste informeerimiseks aga kõige häbitum propaganda vahend. Paljud inimesed on sellest aru saanud ning KOGU maailmas on tendents kasvamas mis näitab, et inimesed loobuvad ajalehtede lugemisest ja tellimisest ning alternatiivsed blogis on tihti populaarsemad kui nn "ametlikud" ajakirjade omad. Ainukesed kohad mis aga ei tundu oma populaarsust kaotamast on just uudiste portaalide "kommentaariumid" - jõudu rahvas siis lugemast sest nagu ütles agent Mulder - "Tõde on seal kuskil olemas".

nuhkija.blogspot.com

Comments

Popular posts from this blog

Rahapomm - 6 miljonit - jälle uus rekord.

Ron Paul loobus kandideerimast 2008 aasta valimistel.

Populaarsuse mõõdupuu